Sedatsioon on anesteesia meetod, mille puhul patsiendile manustatakse veenisiseselt ravimeid, mis tekitavad unisust, muudavad rahulikuks ning vähendavad hirmutunnet, ärevust ja valuaistingut.
Sedatsiooni ajal on patsient teadvusel ning võimeline suhtlema ja täitma käsklusi. Säilivad elutähtsad refleksid ja patsient hingab ise. Kogu protseduuri vältel jälgitakse patsiendi elulisi näitajaid – pulssi, vererõhku, hingamissagedust, hapniku sisaldust veres.
Kellele võiks soovitada sedatsiooni?
Sedatsiooni võiksid kaaluda patsiendid, kellel on hirm või ebamugavustunne erinevate hambaraviprotseduuride ees, näiteks tarkusehammaste või mitme hamba eemaldamine, implantaatide paigaldamine, juureravi. Samuti on sedatsioonis hambaravi näidustatud väga väljendunud okserefleksiga inimestel. Enamasti patsiendid ei mäleta hiljem protseduuri, mis aitab üle saada hirmust hambaravi ees.
Kellele on sedatsioon vastunäidustatud?
Riskid sedatsiooni puhul on suhteliselt väikesed, kuna see ei mõju inimese organismile nii kurnavalt kui üldnarkoos. Sedatsioon on siiski välistatud rasedatel ning lihase- ja närvihaigusi põdevatel inimestel ning neil, kellel on allergia sedatsiooniks kasutatavate ravimite suhtes. Patsiendil ei tohi protseduurile tulles olla palavikku ega hingamisteede nakkushaiguseid.
Enne ja pärast protseduuri
Protseduuri ohutuks läbiviimiseks on oluline, et patsient ei sööks ega jooks kohvi, piima või mahla 6 tundi enne protseduuri algust. Selgeid vedelikke nagu vesi, tee ja morss on lubatud juua kuni 2 tundi enne sedatsiooni. Alkoholi tarbimine on keelatud 24 tundi enne ja pärast protseduurist toibumist. Samuti ei tohi peale sedatsiooni juhtida autot.
Tasub arvestada, et protseduurist taastumine võtab aega 30-60 minutit. Turvalisuse mõttes peab patsient lahkuma kliinikust koos saatjaga ja võimalusel ei tohiks patsient 24 tunni vältel peale protseduuri viibida üksi. Üldiselt on sedatsioonijärgsed riskid minimaalsed ning sellest taastutakse kiiresti.
Meie partner sedatsiooni läbiviimisel on kogenud Anesteesia Agentuur.
