Erivajadusega lapse eest hoolitsemine nõuab vanamatelt või hooldajatelt palju jõudu ja energiat. Ka suutervis ja hammaste hooldus võib olla komplitseeritud. Vaatame lähemalt, miks see nii on, ja jagame Suukooli juhendit, kuidas erivajadusega lapse hammaste eest hoolitseda.
Miks on erivajadusega lastel suurenenud hambaaukude tekkerisk?
Sagedasim ravimite kõrvaltoime on suukuivus.
Süljeerituse vähenedes tekivad hambaaugud kergemini, sest normaalne mineraalide ainevahetus hambapinnal on häiritud ja söömisega kaasnev happerünnak kestab kuivas suus kauem.
Mida suukuivuse vastu teha saab?
- Süüa tuleks kindlatel söögiaegadel ning toitu tuleks korralikult mäluda, et süljenäärmeid tööle stimuleerida.
- Et leevendada suukuivust, võiks juua vähestes kogustes ja sageli vett või lihtsalt suud niisutamiseks loputada.
- Ksülitooli sisaldav näts ja imemistablett sobivad söömise vaheaegadel süljeerituse suurendamiseks ja sellega sülje loputusvõime parandamiseks.
- Suud tuleks loputada fluori sisaldava suuveega ja õigesti hambaid puhastada.
Lastele mõeldud ravimid on sageli magusa siirupi ja mikstuuri kujul.
Tihti kasutatakse magustamiseks sahharoosi (tavalist suhkrut) ja fruktoosi (puuviljasuhkrut), harvem glükoosi. Hammastele kõige kahjulikum on sahharoos, kuid ka fruktoos ja fruktoosi-sorbitooli segu on võimelised põhjustama happerünnakut.
Kuidas võimalusel ravimeid valida ja tarbida?
- Hammaste tervise seisukohalt oleks parem, kui magustamiseks kasutataks rohkem ksülitooli, sorbitooli või mannitooli. Moodsamad ravimid ongi nende katubakteritele mittemeeldivate ainetega magustatud.
- Magusate mikstuuride ja siirupite manustamise järel peaks suud veega loputama ja/või lisaks ksülitooliga nätsu närima. Kui võimalik, võiks ravimeid võtta söögikorra ajal.
- Võtta õhtuseid ravimeid enne hambapesu. Vahetult enne magajäämist magusat ravimit võttes jääb see hammastega kontakti väga pikaks ajaks, sest öösel on süljeeritus ja suu isepuhastumine väga vähene.
Millised on erivajadusega laste sagedasemad suuprobleemid?
- Suu areng. Erivajadustega lastel võib hammaste suhulõikumine olla keskmisest nii hilisem kui ka varasem ning hambad võivad lõikuda ebanormaalses järjekorras. Anomaalne võib olla nii hammaste arv, suurus kui kuju.
- Hambumushäired ja hambaanomaaliad. Vaimse arengu häirega lastel esieb sageli kas ruumipuudus või vastupidi lahihambumus – suur vahe ülemiste ja alumiste hammaste vahel. Anomaalne võib olla nii hammaste arv, suurus kui ka kuju.
- Hammaste defektid. Pikaaegne kõrge palavik ja teatud ravimid häirivad hamba kõvakoe arengut, mille tagajärjel tekivad hammaste defektid, mis võivad esineda süvendite, vagude, joonte või värvimuutusena.
- Suu traumad. Suupiirkonna traumad esinevad sagedamini lastel, kellel on diagnoostud intellektihäire, epilepsia, ebamäärased refleksid või lihaste koordinatsioonihäire.
- Bruksism. Õine hammaste tahtmatu krigistamine esineb sagedamini intellektihäirega ja tserebraalparalüüsiga lastel.
- Hambakõvakoe kahjustused. Hambakahjustused võivad olla mao refluksi, sagedase oksendamise, vähese süljeerituse, suhkrusisaldusega ravimite või kauaaegsete eridieetide tagajärg.
- Varajased igemehaigused. Hambakinnituskudede haigused esinevad sageli nõrgenenud immuunsüsteemi ja ebapiisava suuhügieeni korral.
- Viirusinfektsioonid. Sagedasim viirusinfektsioon suupiirkonnas on ohatis ehk herpes simplex viirus.
- Igemekoe liigkasv. Hüperplaasiat põhjustavad tavaliselt ravimid. Sagedasemad süüdlased on epilepsiaravimid, kaltsiumikanalite blokaatorid ja immunosupressandid.
Suuhügieeni juhend erivajadusega lapse hooldajale
Suukooli kodulehelt on võimalik alla laadida põhjalik juhend erivajadusega lapse suutervise eest hoolitsemiseks. Juhend annab ülevaate, miks on erivajadusega lapsed suurema kaariese ja igemehaiguste riskiga ning kuidas lapsevanem-hooldaja saab aidata oma lapsel läbi viia igapäevaseid suuhooldusprotseduure. Samuti leiab näpunäiteid, mida tähele panna ja kuidas toimida ülal nimetatud sagedasemate suuprobleemide korral.
