Fluoriid on looduses leiduv mineraal, mis hambapastas sisalduvana aitab vältida hambaaukude teket. Liiga suurtes annustes võib fluoriid aga hammastele ja tervisele kahjustavalt mõjuda. Kuidas tagada fluoriidi õige kogus?
Milline mõju on fluoriidil hammastele?
Hambaarstid on oma praktikas tuginenud aastate jooksul kogutud tõenditele fluoriidi remineraliseerivast toimest (remineralisatsiooni käigus taastatakse mineraalide tasakaal hambaemailis) ja võimest suurendada hammaste vastupidavust happerünnakule.
Fluoriid takistab hambaauke tekitavate bakterite toimimist ja vähendab nende toodetavate hapete hulka. Peamiseks toimemehhanismiks on hamba pindmises kihis fluorapatiidi kristallide moodustamine, mis on võrreldes hamba emaili põhikomponendi – hüdroksüapatiidiga – happe suhtes pH ühiku võrra vastupidavam.
Uuringud näitavad, et fluoriidi sisaldava hambapasta kasutamine vähendab oluliselt kaariese ehk hambaaukude esinemissagedust. Parim tulemus saadakse, kui hambaid pesta 2 korda päevas vähemalt 2 minuti jooksul. See 2 x 2 reegel kuulub ka suu ja hammaste tervise põhitõdede hulka.
Mida aga paljud võib-olla ei tea, puudutab hammaste loputamist pärast pesu. Soovitatav on sülitada suhu jäänud hambapasta, vahu ja sülje segu välja, kuid mitte loputada suud veega. Nii on fluoriidi kasulik mõju suurem, sest see jääb pikemalt kokkupuutesse hammastega. Sama praktikat peaks õpetama ka lastele.
Huvitavad faktid, mis uuringutega on kinnitust leidnud:
- Rootsis 4-7-aastaste laste hulgas tehtud uuringus leiti, et pärast hammaste pesemist suud mitteloputanud ja 2 tunni jooksul pärast hambapesu söömisest hoidunud rühmas olid 3 aasta möödudes kontrollgrupiga võrreldes hambad 26% tervemad.
- Sarnane tulemus saadi ka Šotimaal, kus 12-aastaste laste hulgas tehtud uuringus leiti, et lastel, kes pärast hambapesu suud korralikult loputasid, esines oluliselt rohkem kaariest kui neil, kes seda ei teinud.
Fluoriidi toime hammaste lagunemise ennetamisel on kasulik nii lastele kui ka täiskasvanutele kogu nende elu jooksul. Seetõttu on enamikesse hambapastadesse lisatud fluoriidi.
Millal võib fluoriid muutuda kahjulikuks?
Nagu paljude asjadega elus, kui tarbida midagi liiga suuruses koguses, võib selle positiivne toime muutuda vastupidiseks.
Lisaks hambapastale, kuhu fluoriidi on teadlikult lisatud, sisaldab fluoriidi ka vesi. Looduslikult esineb fluoriidi peaaegu kogu vees. Fluoriidi leidub põhjavees, mage- ja soolaveeallikates, aga ka vihmavees ning seda eriti linnapiirkondades.
Fluoriidi sisaldus joogivees ei ole tavaliselt piisav, et aidata vältida hammaste lagunemist. Seetõttu lisatakse fluoriidi paljudes riikides väikestes kogustes kraanivette (kontsentratsioonis 0,7 kuni 1,2 osa miljoni kohta on fluoriidil tervist hoidev mõju). Fluoriid Eesti joogivees on igalpool looduslik. Seda ei lisata ega kõrvaldata veetöötlusprotsessi käigus.
Siiski leidub ka piirkondi, kus joogivesi on liialt fluoririkas. Fluoriidi kahjulikkus ilmnebki tavaliselt juhtudel, mil seda leidub liigses koguses joogivees. Ainult hambapastas sisalduv fluoriidi kogus on piisavalt suur, et kaitsta hambaemaili, kuid liiga väike, et põhjustada korrektsel kasutamisel kõrvaltoimeid.
Liigne fluoriidi kogus võib põhjustada fluoroosi. Eriti on ohustatud lapsed, kelle hambad on arenemas.
Mis on fluoroos?
Fluoroos on hambaemaili ja hambaluu haigus, mis kujuneb hammaste arengu perioodil neis piirkondades, kus fluoriide on joogivees üle 1,5 mg/l, näiteks Lääne-Eesti, selgitab kliinik.ee.
Tavaliselt haigestuvad jäävhambad. Fluoroosi puhul on lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammaste köprudel valged laigud või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. Raskematel juhtudel on hambaemail kriitjas, tuhm ja läiketa. Sellistele pindadele tekivad sügavad defektid, mille tõttu hambakroon võib hakata murenema.
Fluoroosist kahjustunud hambad vajavad hambaemaili taastavat (remineraliseerivat) ravi hambaarsti juures, vajaduse korral kaetakse hambapinnad valguskõvastuva komposiitmaterjali või tehiskroonidega.
Fluoroosi ennetamiseks tuleks vältida pikaajalist fluoririkka vee joomist. Abiks on ka lapse pikem rinnaga toitmine. Mõnel määral vähendab fluorisisaldust ka vee keetmine ja selitamine.
Kuidas õigesti doseerida fluoriidiga hambapastat?
Vähendamaks fluoroosi tekke riski hambapasta allaneelamise tõttu, peab selle doseerimist kontrollima lapsevanem.
Hambapastas leiduva fluoriidi kogus on märgitud tuubile ja seda mõõdetakse miljondikes (ppm). See, kui palju peaks hambapasta sisaldama fluoriidi, sõltub inimese vanusest.
- Alla 3-aastaste laste puhul ei ole üldjuhul soovituslik kasutada fluoriidi sisaldavat hambapastat. Seda põhjusel, et tavaliselt ei oska väikelapsed üleliigset pastat välja sülitada. Osad väikelastele mõeldud hambapastad sisaldavad hammastele kasulikku ksülitooli, mis on samuti tuntud tõhusa kaitsjana kaariese vastu.
- Suukool siiski juhendab, et alla 3-aastasel lapsel võiks kasutada täiskasvanu fluoriidisisaldusega hambapastat minimaalses koguses – seda ainult harjastele määrides. See aitab ära hoida kaariest, kuid ei suurenda oluliselt fluoroosi tekke riski. Väikese koguse all on siin mõeldud umbes 0,1 ml ehk riisitera suurust hambapastakogust, mis teoreetiliselt võimaldaks 1000 ppmF hambapastaga hambaid harjata 13 korda päevas enne, kui ületataks päevane lubatud fluoriidikogus. Sedagi eeldusel, et kogu kasutatud hambapasta alla neelatakse.
- 3-6-aastased lapsed võiksid kasutada hernetera suurust kogust 0,25 ml täiskasvanu hambapastat, harjates kaks korda päevas. Teoreetiliselt võiks sellise kogusega 1000 ppmF hambapastaga hambaid pesta (sealjuures kogu hambapastat alla neelates) 8 korda päevas, enne kui ületataks ööpäevane lubatud fluoriidi doos.
- Üle 7-aastased lapsed ja täiskasvanud peaksid pesema hambaid vähemalt kaks korda päevas 1350–1500 ppmF* hambapastaga.
* Euroopa Liidus on hambapasta (kui käsimüügis hügieenitoote) lubatud suurim fluoriidisisaldus kuni 0,15% ehk 1500 ppmF.
Millal või kes peaks eelistama fluoriidivaba hambapastat?
Üldiselt soovitavad hambaarstid kasutada fluoriidi sisaldavat hambapastat, kuna mineraal mõjutab hammaste pikaajalist tervist positiivselt.
Siiski võivad mõningad inimesed vajada fluoriidivaba hambapastat. Seda tavaliselt kolmel põhjusel – fluoriidiallergia, elukoha joogivee suur fluoriidisisaldus või hammaste fluoroos.
K3 Hambaravi tootevalikus on fluoriidivabad suuhooldustooted brändilt blue®m. Neis toodetes aitavad hambaaukude teket takistada teised koostisosad, nagu hapnik, laktoferriin, ksülitool ja mesi.
Kokkuvõttes võib öelda, et küsimus ei ole selles, kas fluoriid on kasulik või kahjulik. Kõige tähtsam on teada, millises koguses on fluoriid kasulik ja millisest kogusest muutub kahjulikuks ning kelle jaoks on fluoriid vastunäidustatud.
