Käes on sume suvelõpp ja paari päeva pärast alustavad lapsed kooliteed. Kes esimest korda, kes jätkates. Koolieaks on lapsel suus esimesed jäävhambad ja hammaste vahetumine jätkub veel tervelt pool kooliteed. Nii nagu toetame last õppimises, saame teda toetada ka hammaste hooldamises, mis on eriti oluline just vahelduva hammaskonna perioodil.
Esimesed jäävhambad ilmutavad end tavaliselt lapse 5.‒6. eluaastal. Tihti ei kasva need aga piimahammaste asemele, vaid ilmuvad suhu hoopis märkamatult tagaritta, nagu arglikumad lapsed koolipinki.
Salakavalad purihambad
Kuna lõualuu kasvab pikemaks tahapoole, on esimesteks jäävhammasteks enamasti purihambad, mis ilmuvad piimahammaste taha. Kuna sellega ei kaasne piimahammaste loksumist ega suust äratulemist, võivad salakavalalt ilmuvad purihambad tihti jääda märkamata ja õigeaegselt hooldamata.
Värskelt suhu lõikunud jäävhamba pind ehk email on alguses ebaküps ning selle mineraalide sisaldus on palju väiksem kui täiskasvanud inimese hambas.
Kui hooldamata hambapinnale jääb hambakatt, ei muutu hambapind piisavalt tugevaks. Katu all hakkab hambapind pehmenema, mistõttu just suhu lõikunud jäävhamba pinnale tekib kergesti auk. Vahel võib see jääda peitu isegi pooleldi lõikunud hamba igemepiiri alla, nagu juhtus meie väikse patsiendi Nooraga.
Seetõttu vajavad suhu lõikunud jäävhambad erilist tähelepanu ja hoolikalt pesemist.
Sakilised esihambad
Umbes samal ajal purihammaste ilmumisega lahustuvad ka eesmiste alumiste piimahammaste juured. Piimahambad hakkavad loksuma ja tulevad ära. Nende asemel võtavad koha sisse lõualuust suhu lõikuvad jäävhambad, mis on suuremad kui piimahambad ja kollakama värvusega.
Need hambad näevad esiti välja sakilised nagu väikesel draakonil, mis on täiesti normaalne. Ajapikku kuluvad sakilised lõikeservad ära ja alles jäävad sirged.
Kui jäävhammas on juba suhu lõikunud, aga piimahammas pole veel ära tulnud, tuleks piimahammas lähinädalate jooksul eemaldada. Kui piimahammas on ära tulnud, liigub jäävhammas ise õigesse kohta keele ja huule abil.
Suuhügieen ja käekirja areng
Et nii piimahambad kui ka lõikuvad jäävhambad säiliksid tervetena, peab olema tagatud korrapärane (igapäevane) suuhügieen ja hambasõbralik toitumine.
Oma väheste motoorsete võimete tõttu ei ole laps võimeline ise suuhügieeni piisavalt kvaliteetselt teostama, mistõttu peaksid lapsevanemad vähemalt kuni lapse 9. eluaastani aitama teda hammaste pesemisel.
Hea indikaator on siinkohal ka lapse käekiri, mille areng sõltub motoorika arengust. Hambaravi spetsialistid soovitavad vanematel abistada last suuhügieeni teostamisel seni, kuni käekiri on muutunud ühtlaseks. Siis on laps suure tõenäosusega võimeline ka hambaid korrektselt harjama, kui vastav harjumus on olemas.
Loe lähemalt meie eelnevatest blogipostitustest:
Kui ruumipuudus kimbutab
Mõnikord ei ole inimese suus ruumi kõigile jäävhammastele ja/või asuvad need suus puseriti. Sellist ruumipuudust nimetatakse hambumushäireks, mille põhjuseks on sageli enneaegne piimahammaste kaotus, mille tagajärjel suurema kujuga jäävhambad lõikuvad valedele kohtadele.
Ruumipuudus võib olla põhjustatud ka lõualuude aeglasest arengust, mis on tingitud lapse valest toitumisest ja vähesest füüsilisest aktiivsusest. Seetõttu on väga oluline tooreste juur- ja puuviljade närimine, mis stimuleerib lõualuude arengut, ning kehaline liikumine, mis aitab kujundada ja hoida õiget rühti ja lihastoonust.
Kui kahtlustad lapsel hambushäiret, konsulteeri kindlasti esimesel võimalusel oma hambaarstiga. Hambumushäire korral on suuhügieen raskendatud ning sellega kaasneb suurem oht hamba- ja igemehaiguste tekkeks. Samuti on hambushäirega tegelevate ortodontide ravijärjekord Eestis tihti väga pikk, mistõttu on hea probleemile jälile saada võimalikult varakult.
Loe lähemalt meie eelnevatest blogipostitustest:
Kaua kestab hammaste vahetumine?
Hammaste vahetumine ehk vahelduva hammaskonna periood kestab enamasti kuni 12.‒13., harvemini 15. eluaastani. Arvestada tuleb sellega, et see on väga individuaalne.
Täiskasvanu purihambad, mida nimetatakse ka tarkusehammasteks, on nö lisahambad, mis lõikuvad lõualuu pikemaks kasvamisel – tavaliselt umbes 17.-18. eluaastal. Tarkusehambad võivad jääda ka suhu lõikumata või lõikuda ruumipuuduse tõttu vaid osaliselt. Kuna tarkusehambad, eriti osalisel lõikumisel, on raskesti puhastatavad, on soovitav need eemaldada.
Suukool paneb südamele, et kui kooli mineval lapsel pole veel ühtegi jäävhammast suhu lõikunud ja ükski piimahammas ei loksu, on soovitav teha hambaarsti juures panoraamröntgen, kontrollimaks, kas kõik jäävhammaste algmed on olemas.
Soovime meie väikestele patsientidele head kooliteed!
Allikas: Suukool, Suutervis koolis