Juureravi ehk endodontia on hambaraviharu, mis tegeleb hambasäsi ehk hambapulbi ja juuretipu piirkonna haiguste diagnoosimise, ravi ja ennetusega. Tihti võimaldab just juureravi protseduur säilitada hamba, mis vastasel juhul tuleks eemaldada. Kuidas seda tehakse?
Mis on juureravi?
Selleks et aru saada, mis on juureravi, tuleb tunda hamba ehitust.
Hamba sees, emaili ja dentiini all, asub pehme kude – hambapulp. Pulp koosneb veresoontest, närvikiududest ja sidekoest, ulatub hambakrooni ülemisest osast juuretippudeni ning on seotud juurt ümbritsevate kudedega. Pulp vastutab hamba kasvu ja arengu eest. Kui hammas on lõpuni arenenud, saab ta hakkama ka ilma pulbita, kuna toitained jõuavad hambani ka teda ümbritsevatest kudedest.
Millal vajab hammas juureravi?
Juureravi vajab hammas, mille pulp on kas väga sügava hambaaugu või trauma (hambamurd, mõra) tagajärjel põletikuline või “surnud”. Kui hammas jääb ravita, hakkab ta valutama. Aja jooksul levib põletik üle juuretipu ning on oht turse ehk abstsessi tekkeks, mis on nähtav hammast ümbritseval igemel või isegi näol.
Sellisel juhul tavapärane hambatäidis probleemi ei lahenda, sest mööda vereringeta juurekanalit levib infektsioon lõualuusse, kus see võib põhjustada isegi eluohtlikke tüsistusi.
Seega on juureravi näidustatud:
- kui esineb hambanärvi põletik,
- kui hammas on “surnud”, s.t esineb hambapulbi nekroos,
- kui esineb juuretipu piirkonna või juureümbrise põletik ehk periodontiit,
- ennetava protseduurina komplitseeritud proteesimise puhul.
Millised sümptomid viitavad juureravi vajadusele?
Hammas võib vajada juureravi, kui ta valutab, on võrreldes varasemaga pikemalt/tugevamalt tundlik külmale/kuumale, on hell katsumisel või mälumisel, on muutnud värvi. Ravivajadusele võib viidata ka hammast ümbritsevate kudede tundlikkus või turse, mädavool. Samuti võivad olla suurenenud lokaalsed lümfisõlmed. On ka võimalik, et sümptomid puuduvad, aga hammas on haige.
Mis on ravi eesmärk?
Juureravi eesmärk on pöördumatult kahjustunud hambapulbi eemaldamine juurekanalitest, selle kanalisüsteemi desinfitseerimine ning seejärel kanalivalendiku tihedalt täitmine. Juure ümberravi puhul tuleb aga kanalitest esmalt eemaldada vana, nakatunud juuretäidis.
Juurekanaleid puhastatakse spetsiaalsete nõeltega hamba mälumispinnale puuritud ava kaudu. Juurekanali anatoomia täpsustamiseks, nõelte tööpikkuse määramiseks ja juuretäidise kvaliteedi kontrollimiseks tehakse juureravi käigus mitu suusisest röntgenülesvõtet.
Millised on ravi etapid?
Ravi teostatakse ühe või mitme visiidiga.
- Arst uurib hammast ning teeb röntgenülesvõtte, püstitab diagnoosi ja määrab hamba raviplaani. Hammas tuimestatakse (vajadusel). Seejärel pannakse hamba ümber klambriga kumm, mille eesmärgiks on hammas isoleerida – see kaitseb hamba sisemust sülje ja suumikroobide eest, samas ei satu ravis kasutatavad vahendid patsiendi suuõõnde.
- Arst avab puuride abil hamba pulbiruumi. Juurekanalite töötlemiseks ja kujundamiseks kasutatakse spetsiaalseid instrumente.
- Pärast kanaliruumi puhastamist ja kujundamist täidetakse juurekanalid biosobiva, tavaliselt kummitaolise materjaliga, mida kutsutakse gutapertšiks. Enne gutapertši asetamist viiakse kanalitesse siilerit, mis lihtsustab täitematerjali kanalitesse viimist ning täidab ja sulgeb selle ruumi, kuhu täitematerjali pole võimalik asetada.
- Viimaseks etapiks on hamba lõplik taastamine valguskõvastuva täidise või hambalaboris valmistatud krooniga. Vahel võib enne hamba lõplikku taastamist täidisele lisakinnituse saamiseks olla vajalik kanalisse posti asetamine.
Kuidas päästab juureravi hamba?
Arst eemaldab põletikulise hambanärvi, puhastab ja kujundab juurekanalite sisemuse ning lõpuks täidab ja sulgeb kanaliruumi. Adekvaatse juureravi tulemusel paraneb isegi lõualuusse ulatunud põletik.
Ravitud juurega hammas töötab tulevikus nagu iga teinegi parandatud hammas, kuigi võib olla hapram ning seetõttu on vajalik peale juureravi sageli hamba funktsioon taastada hamba kroonimisega.
Kui kallis on juureravi?
Ravi hind sõltub hambast ning sellest, kas tegemist on esmase või ümberraviga.
Tagumised hambad on anatoomialt keerukamad, seega on ka nende ravi kallim. Samuti mõjutab hinda ravivisiitide arv. Mida raskem on ravi, seda rohkem kulub visiite.
Hamba juureravi ja sellele järgnev taastamine on siiski soodsam kui hamba eemaldamine ning asendamine tehisjuure ehk implantaadi + krooni või sildproteesiga. Oluline on meeles pidada, et kõiki hambaid siiski pole võimalik “päästa”.
Kas juureravi on võimalik teostada kõikidel hammastel? Mis võib raskendada ravi?
Juureravi võivad oluliselt raskendada kitsad, kõverad, ühinevad ja hargnevad, luustunud või laienenud ning sulgumata juuretipuga kanalid. Ka varasema ravi käigus kanalisse murdunud instrumendid, juurekruvid ja juuretihvtid võivad ümberravi oluliselt takistada. Kanaliseina astmed, perforatsioonid või vanamoodne kivikõva juuretäidis võivad muuta juure ümberravi võimatuks. Protseduuri võib oluliselt takistada piiratud suuavanemine, väljendunud okserefleks ja raskus kohaliku tuimastuse saavutamisel.
Vaatamata konservatiivse juureravi üldiselt kõrgele õnnestumisprotsendile, vajatakse kuni 10% juhtudel lisaks ka kirurgilist sekkumist (juuretipu kirurgiline eemaldamine (ehk apikotoomia) ning perforatsiooni või resorptsiooni defektide parandamine), mis on sageli ainus võimalus, et hammas alles jääks. Kuigi kirurgilise korrektsiooni prognoos on üldiselt hea, peab arvestama, et kuni 5% juhtudel tuleb hammas sellele vaatamata ikkagi eemaldada.
Väga ulatuslikult või lootusetult hävinud hamba- või kinnituskoe korral võib juureravi olla vastunäidustatud.
Millised on võimalikud tüsistused?
Juureravi sagedasemad tüsistused on närvikambri põhja perforatsioon ja astme või ava tekkimine kanaliseina. Väga tülikas on kanali blokeerumine murdunud instrumendiga. Valunähte võib põhjustada medikamentide või juuretäidise materjalide sattumine üle juuretipuava lõualuusse, harvem ka põskkoopasse või närvikanalisse.
Raviga võib alguses kaasneda juuretipu piirkonna kroonilise põletiku ägenemine. Lisaks valunähtudele võib tekkida ka lokaalne paistetus. Ägedate põletikunähtude puhul võib osutuda vajalikuks antibiootikumikuur.
Ravi järel tuleb hamba krooniosa taastada võimalikult kiiresti. Et vähendada hambaseina murdumise riski, tuleks tagahambad taastada tervet mälumispinda haarava ülesehitusega. Vastupidavaima tulemuse annab hamba kroonimine.
Mis saab hambast pärast juureravi?
Kui hambal on juureravi pooleli või hammas pole veel lõplikult taastatud, tuleb vältida ravitava hambaga mälumist või hammustamist. Hammas võib kergelt murduda. Samuti on oluline hoolitseda suuhügieeni eest.
Enamik juureravitud hammastest peab vastu sama kaua kui terved või täidistega hambad, mille hambanärv pole kahjustunud. On võimalik, et juureravitud hammas ei parane ning valu püsib. Samuti võib hammas muutuda tundlikuks kuid või aastaid pärast edukat ravi.
Trauma, sügava kaariese, eemaldunud, lekkiva või ebatäpse täidise tõttu võivad mikroobid uuesti juurekanaliruumi liikuda ning juureravi tuleb ümber teha. Vahel võib olla tegemist töötlemata kanali osade või leidmata anatoomiaga. Sellisel juhul võib juureravi ümberravi hamba “päästa”.
Nõuanded patsiendile pärast juureravi
- Võib ravitav hammas olla pisut tundlik või hakata isegi valutama. See on tingitud juurekanalisse paigaldatud medikamendist või juurekanali töötlemisest instrumendiga. Kuid need sümptomid peaksid ajaga siiski mööduma.
- Ägeda põletiku korral ei pruugi juureraviga alustamisel kaebused ja valu kohe täielikult kaduda. Mõnikord võib mõne vana kolde (kroonilise juurepõletiku korral) avamisel põletik ägeneda. See on normaalne nähtus. Sellisel juhul võib arst välja kirjutada antibiootikumide kuuri või valuvaigisteid. Ravimeid peab võtma vastavalt arsti soovitustele ning antibiootikumide kuuri ei tohi enneaegselt lõpetada isegi juhul, kui kaebused kaovad.
- Kui valu, hoolimata valuvaigistitest, umbes nädala jooksul ei möödu või peaksid ilmnema näidustused nagu paistetus, palavik või mõni muu tõsisem haigusnäht, siis peaksite tulema uuesti arstile hammast näitama või vähemalt helistama kliinikusse, et saada juhiseid edasise käitumise osas.
- Ärge sööge umbes tunni jooksul, sest hambale asetatud ajutine täidis on pehme ja võib koos toiduga hambalt eemalduda. Ajutise täidisega hammas on ka suhteliselt nõrk. Hoiduge hammustamast väga kõvasid toite, et vältida hamba serva murdumist.
- Kui ajutine täidis ära tuleb, on vajalik esimesel võimalusel raviarsti poole pöörduda, ja uus ajutine täidis panna, et mikroobid uuesti juurekanalisse ei pääseks.
- Tuleb hamba krooniosa taastada võimalikult ruttu, et vähendada hambaseina murdumise riski ja vältida juurekanalite uuesti infitseerumist.
- Tuleb umbes aasta pärast hammast kontrollida ning teostada kontrollröntgen. Ka edaspidi on soovitav paariaastase vahega kontrollröntgenpilte teha, et olla kindel ravi edukuses.
Meie kliinikus abistavad Sind juureraviga:
Dr. Kattri Arge
Dr. Kristel Ellervee
Dr. Inna Tsõmbalova
Dr. Kadri Kaldvee
