Kvaliteetne uni on üks olulisemaid tervisliku elu tingimusi. Suurel osal inimestestest varjutab sügavat ööund aga üks ebameeldiv nähtus – norskamine. Norskav inimene võib häirida lähikondseid, kuid see võib olla ka märk tervisehädadest. Mis tingib norskamise ja kuidas saab hambaarst aidata?
Mis on norskamine ja mis seda põhjustab?
Norskamine on une ajal ülemiste hingamisteede ahenemisest ja pehme suulae vibreerimisest tekkiv tugev hingamisheli, mida elu jooksul kogeb tervelt 45% täiskasvanutest, 25% norskab pidevalt. Norskamist esineb enim keskealistel inimestel, meestel tunduvalt sagedamini kui naistel. 60-80% kõikidest üle 50 aasta vanustest meestest norskavad.
Peamised põhjused, miks inimene norskama hakkab:
- Ülekaal on üks enam levinud põhjuseid, miks inimene norskama hakkab. See on tingitud suuremast rasvakihist kaela piirkonnas, mis surub une ajal hingamisteed kokku. Ka kõhurasv võib norskamist mõjutada, avaldades lisarõhku kopsudele ja vähendades kopsudesse jõudvat õhuvoolu.
- Alkohol lõdvestab hingamisteid laiendavaid lihaseid, mistõttu norskavad sageli alkoholi tarvitanud inimesed.
- Väsimus. Vähene uni ja puhkus toimib sarnaselt alkoholiga – üleväsinud inimese hingamisteid laiendavad lihased lõdvestuvad ja inimene hakkab norskama.
- Keha asend magamise ajal. Selili magades vajuvad hingamisteede koed kokku ja suureneb tõenäosus, et inimene hakkab norskama.
- Geneetiline eelsoodumus. Norskamist soodustavad loomult kitsad ülemised hingamisteed, keskmisest suurem keel või kitsad ninakäigud.
- Ravimid. Teatud tüüpi ravimid, nagu näiteks rahustid, võivad suurendada norskamise riski.
- Külmetus ja allergia. Kui nina koed on külmetuse või allergilise reaktsiooni tõttu turses, on õhuvool läbi nina piiratud. See sunnib hingama suu kaudu ja võib põhjustada norskamist.
- Rasedus. Norskamine raseduse ajal on üsna tavaline, eriti kolmandal trimestril. Rasedana suureneb kehas vere hulk ja veresooned laienevad. See võib põhjustada ninakäikude paisumist ja suu kaudu hingamist.
- Suitsetamine. Põhjus, miks suitsetajad norskavad mittesuitsetajatest sagedamini, on seletatav kroonilise hingamisteede põletiku ja tursega.
Kas norskamine võib olla eluohtlik?
Kui norskamisega ei kaasne hingamisrütmi häireid, räägitakse lihtsast ehk primaarsest norskamisest, millega ei seostata otseseid tervisehäireid.
Hingamishäirete esinemisel on tegemist uneapnoega, mille puhul seiskub hingamine kümneks või enamaks sekundiks. Ekstreemjuhtudel on hingamisseisak kuni 2 minutit, mida võib võrrelda lämbumisepisoodiga. Hapnikutase veres langeb ja hingamine taastub õhu ahmimisega. Uneapnoe on tervisele kahjulik – seda seostatakse päevase unisusega, mis viib õnnetuste, kõrge vererõhu, suurema diabeedi riski ja depressioonini.
Norskamine suurendab ka südameinfarkti ja insuldi riski, muutudes teatud juhtudel eluohtlikuks.
Mida norskamise vastu ette võtta?
Et norskamine kontrolli alla saada, tuleb esmalt välja selgitada hingmisteede võimaliku takistuse põhjus.
- Ülekaalulistel inimestel aitab kehakaalu vähendamine.
- Enne magamaminekut väldi alkoholi tarbimist ja suitsetamist.
- Unerohi provotseerib norskamist, võimalusel väldi unerohu võtmist.
- Kui nina on kinni, kasuta enne magamaminekut ninapihusid.
- Jälgi oma magmisasendit, vältida tuleks selili magamist.
- Abiks võib olla kõrgem padi / peaalune.
Norskavale inimesele tuleb kasuks ka neelupiirkonna lihaste treenimine. Selleks on kasutusel müofunktsionaalsed harjutuskavad, mis määratakse vastava terapeudi poolt. Mida kauem ja pühendumalt harjutusi teha, seda suurem on tõenäosus norskamine kontrolli alla saada.
Millal pöörduda abi saamiseks arsti poole ja kuidas saab hambaarst aidata norskamise vastu?
Arsti juurde tuleb norskamisega pöörduda siis, kui see muutub häirivaks ja/või esinevad hingamisrütmi häired. Kõrva-nina-kurguarst vaatab patsiendi läbi ning koostab uuringute ja ravi plaani.
Nüüdisaegseim norskamise ravimeetod on kaperavi. Kape on norskamist ja kerget uneapnoed leevendav seade, mis on valmistatud täpselt sinu hammaste järgi. Kape hoiab alalõua ülalõua suhtes eespool, vältides keele vajumist kurku ja võimaldades õhul hingamisteedes vabalt liikuda. Kape toimib ka hambakaitsmena öise hammaste krigistamise ehk bruksismi korral, hoides ära hammaste kulumise ja mikromõrade tekke.
Hambaarstide roll norskamise ja uneapnoe ravis oli varasemalt väike, kuid kaperavi tulekuga on see muutunud. Ilma kogenud hambaarstita pole võimalik kaperavi läbi viia. Kape kasutamise puhul on oluline suuhügieen, kuna seade on suus terve öö. Parandamata hambad, igemehaigused, reflukshaigus ning probleemne alalõua liiges vajavad eelnevalt arsti hinnangut ja vajadusel ka ravi. Kui hambaarst hindab hammaste olukorra, arvu ja asendi sobivaks, saab patsiendile valmistada personaalse kape, mis aitab leevendada öiseid hingamishäireid ja norskamist.
Tervisekassa hüvitab osaliselt norskamise ravi
Kaperavi on soodsam kui samuti norskamise vastu kasutatava CPAP aparaadi maksumus, mistõttu on sellest saanud arvestatav alternatiiv uneaegsete hingamishäirete ravis.
Kaperavi kuulub Tervisekassa raviteenuste loetellu ja on osaliselt hüvitatav proteesihüvitise kaudu. Proteesihüvitist saavad kasutada pensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed ning üle 63-aastased inimesed 260 eurot üks kord kolme aasta jooksul.
Kui oled pöördunud kõrva-nina-kurguarsti või unearsti vastuvõtule ja sulle on lahendusena pakutud kaperavi, siis küsi lisainfot meie hambaarstilt. Visiidi saad lihtsasti broneerida meie kodulehel.
