Tihti jõuavad patsiendid hambaarsti juurde siis, kui suus olev mure endast märku annab. Korraliku suuhügieeni ja regulaarse kontrolliga on võimalik neid muresid tegelikult ära hoida. Kui hambaarstid tegelevad eelkõige tagajärgedega, siis suuhügienisti tööks on tegeleda suu- ja hambahaiguste ennetamisega ning säilitava raviga.
Suuhügienisti teenus on ajaga muutunud üha kättesaadavamaks, ent teadlikkus selle ametikoha olemasolust on endiselt madal. Igapäeva töös on aga just suuhügienistid need, kes saavad aidata, et hambaarstide töökoormus ja ravijärjekorrad ei kasvaks ülepea. Suuhügienist on hambaravi kliinikus oluline meeskonnaliige, kelle kanda on ennetustöö.
K3 Hambaravi kliiniku pühendunud ja põhjalik suutervise spetsialist Jelena Viguro selgitab suuhügienisti töö telgitaguseid. Allpool leiad põhjalikud vastused peamistele suuhügieeni puudutavatele küsimustele – miks suumured tekivad, kuidas neid ära hoida ning mida oodata suuhügienisti visiidilt.
Kuidas hambakatubakterid põhjustavad igemehaigust?
Kas teadsid, et Sinu suu arvatakse olevat koduks enam kui 300 liiki bakteritele? Tegelikult on see täiesti normaalne, kuna ainult väike protsent nendest bakteritest võib põhjustada hambakahjustust või igemehaigust. Aga isegi tagasihoidlik bakterikogus võib olla igemete ärritamiseks piisav, kui sellel lastakse kuhjuda ja hambakattu moodustada. Veelgi enam, see võib ravimata jätmise korral põhjustada mitmeid probleeme – gingiviidist põhjustatud igemeveritsusest või paistes igemetest tõsisemate probleemideni, nagu näiteks periodontiit või isegi hamba väljalangemine.
Kuidas ära tunda, kas hammastel on hambakivi?
Enim tekib hambakivi süljenäärmejuhade avanemiskohtadesse ehk keelepoolsele pinnale esihammaste taha ja ülemiste purihammaste põsepoolsele pinnale. Keelega libistades on tunda karedat pinda.
Mis juhtub, kui hambakivi ei eemaldata?
Puuduliku suuhügieeni tagajärjel võib välja areneda igemepõletik ehk gingiviit. Gingiviiti põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hambale igemepiiril. Harvemini tekitavad igemehaigusi viirused, seened, üldhaigused ja traumad. Põletiku esimene tunnus on igemete veritsus hammaste puhastamisel.
Hambakatu edasisel kogunemisel põletikunähud süvenevad, ige tursub, muutub punetavaks ja hellaks. Algavas ja mõõdukas faasis põhjustab gingiviit vähe vaevusi. Õigeaegse raviga on võimalik haigust peatada ning igemekoed taastuvad algsel kujul.
Ravi aluseks on haiguse põhjuse ehk bakteritest koosneva hambakatu eemaldamine, selle kogunemist soodustavatest teguritest (hambakivi, vigased täidised, ravimata hambad) vabanemine ning õigete hügieenivõtete kasutamine.
Ravimata gingiviit võib üle minna hamba kinnitusaparaati kahjustavaks põletikuks ehk parodontiidiks. Parodontiit on hamba kinnituskudede krooniline põletik, mis võib hävitada hamba tugiaparaadi, põhjustada hammaste liikuvust ja hiljem ka hammaste kaotust.
Põhjused
Parodontiit tekib, kui spetsiifiliste bakterite kooslus (hambakatt) koguneb hamba ja igeme vahele igemetaskusse. Parodontiiti soodustavad ka suitsetamine, teatud üldhaigused (diabeet, südame isheemiatõbi), geneetiline eelsoodumus, stress.
Algavas ja mõõdukas faasis tekitab parodontiit enamasti vähe probleeme. Haiguse tüüpilised tunnused on igemete veritsus, punetus, turse ja hellus puhastamisel, suus võib olla tunda halba maitset ja igemetes ebamäärast kihelust. Kui hammas on juba hakanud liikuma, eritub mäda ja esineb valu, on haigus arenenud kaugele.
Ravi
Parodontiidiravi nurgakiviks on kontrolli saavutamine põletikuprotsessi üle. Selleks õpetatakse patsienti esmalt oma hambaid õigesti hooldama, eemaldatakse hambakivi nii hamba pealt kui ka igemetaskust.
Soovitatakse ka üldtugevdavaid protseduure, tervet ellusuhtumist, suitsetamisest ja teistest kahjulikest harjumustest loobumist. Põhjalik kodune hammaste hooldus määrab ravi õnnestumise.
Haiguse kergemaid ja mõõdukaid kroonilisi vorme esineb sagedasti, agressiivset ja ravile raskesti alluvat parodontiiti vähem. Parodontiit on pöördumatu protsess. Tänapäevaste ravimeetoditega suudetakse haigus küll peatada, kuid igemekudede täielikuks taastamiseks võimalused puuduvad.
Hambakivi eemaldamine, soodapesu
Ei ole oluline, kui hästi hambaid pesta, alati on alasid, kuhu on raske ligi pääseda ja sealt puhastada. Nendes alades võivad hambakatubakterid kuhjuda ja lõpuks moodustada isegi kõva ja krobelise mineraalse vormi, mida nimetatakse hambakiviks ja seda on üksnes hambapesuga võimatu eemaldada. Kui seda ei eemaldata, võib hamba ja ka igemepiiri ümber kuhjuda veel rohkem hambakattu, mis tingib igemehaiguse edasiarenemise.
Kord aastas on ka hea suuhügieeniga inimesel soovitatav ette võtta hammaste sügavpuhastus. Hammaste sügavpuhastus sobib aga vaid neile patsientidele, kellel ei ole kaugele arenenud igemepõletikku ega hambaümbruse põletikku. Nii gingiviiti kui ka parodontiiti peab esmalt ravima parodontoloogi juures.
Mida oodata?
Hammaste sügavpuhastus sisaldab ultrahelipuhastust, mille käigus eemaldatakse hambakivi nii igeme pealt kui ka selle alt, sealhulgas hammastevahelises piirkonnas, lisaks hammaste pärlipesu/soodapesu (airflow), millega eemaldatakse katt, pigmentatsioon ja võimalik igemepealne hambakivi. Tähtis on hambakivist lahti saada kogu suu ulatuses ja seejärel poleerida hambapinnad siledaks, sest bakterid kinnituvad ainult karedale pinnale. Kuigi poleerimine eemaldab plekid, jättes hamba valgeks ja säravaks, ei ole see kõigest kosmeetiline protseduur. See silub ka väiksemad ebatasasused ja tugevamad laigud, kaitstes hambaid hambakatu edasise kuhjumise eest.
Puhastus ei kahjusta hamba pinda, kuid pesu käigus eemaldub ka loomulik hammaste kaitsekiht, mis küll paari tunni jooksul taastub. Protseduur võib olla veidi ebamugav ning vajadusel kasutatakse ka kohalikku tuimestust. Visiidi lõpus kaetakse vajadusel hambad fluorgeeliga, võimaldamaks hambaemailil taastuma hakata. Hambad tunduvad pärast soodapesu keelega katsudes ülisiledad ja visuaalselt paari tooni võrra heledamad.
Pärast protseduuri
Pärast hambakivi eemaldamist on samal päeval soovitav vältida intensiivse värviga toitduainete ja jookide, näiteks peet, kohv, punane vein jms tarbimist, kuna hambad on värvusele vastuvõtlikumad. Samuti soovitame kahe-kolme tunni jooksul vältida suitsetamist.
Teie hambaarst annab teile nõu, kui sageli te peaksite hambakivi eemaldamas ja hambaid poleerimas käima. Oluline on meeles pidada, et professionaalne puhastamine on lisand heale igapäevasele suuhügieenile ja seda ei tohi kunagi kasutada asendajana kaks korda päevas hammaste pesemisele fluoriidi sisaldava hambapastaga.
Kuidas hambakivi ennetada?
Regulaarselt tuleks käia hambaarsti ja suuhügienisti juures kontrollis ja hoida oma suu tervist.
Suuhügienisti juures võiks profülaktilist puhastust teha iga kuue kuu järel, et eemaldada kogu suu ulatuses hambakivi ja hambakatt, pigment, mis on tekkinud punasest veinist, kohvist, teest, tubakast. Visiidil korratakse üle õiged suuhügieenivõtted, hambaniidi või vaheharjakeste kasutamine, õige harjamistehnika, toitumisharjumused.
Suuhügieeni mõju suuõõne haiguste, sealhulgas hambakaariese ja kroonilise igemepõletiku kulule on suur. Katt ei eemaldu ilma mehaanilise puhastamiseta. See tähendab, et nätsu närimine ja õuna söömine ei puhasta hambaid katust küllaldaselt.
Pööra tähelepanu toitumisele ja vali hammaste pesuks õige aeg. Hammastele mõjub hästi, kui jätta söögikordade vahele pikemad pausid ja vältida vahepealset näksimist. Nii on süljel piisavalt aega, et happerünnaku tagajärjed taasmineraliseerida.
Õige on ka hambaid pesta hommikul enne hommikusööki, sest toidus leiduvad happed muudavad hambaemaili ajutiselt pehmemaks ning hambahari võib seda kahjustada. Kui see ei ole võimalik, on soovitav jätta söömise ja hammaste pesu vahele vähemalt 30 minutit.
Õige suuhügieen
- Harja hambaid põhjalikult ja regulaarselt pehme tiheda hambaharjaga.
- Hambapesu peaks kestma 2-4 minutit ja kindlasti on seda vaja teha 2 korda päevas, hommikul ja õhtul.
- Puseriti hambaid on raskem harjata, samuti peavad hoolsamad olema ortodontiliste aparaatide kandjad.
- Hambaid pese alati süsteemselt: alusta iga kord hambakaare tagumistest hammastest, liikudes kahe hamba võrra edasi, sest harjapea suuruse tõttu saab pesta korraga ainult kahte hammast. Harja liiguta ringjate liigutustega ning hoia hamba suhtes 45-kraadise nurga all nii, et osa harjastest läheks ka igeme ja hamba vahele, osa jääks hambapinnale.
- Hambaharja hoia käes nagu pliiatsit, siis on surumisjõud hammastele väiksem ja hari ei vigasta igemeid ega tee kahju hambaemailile.
- Vali väikseima abrasiivsusega pastad või geelid, mis ei kraabi emaili ega muuda hambaid tundlikuks.
- Kodustes oludes saab suuhügieeni kontrollida apteegist saadavate värvitablettide abil, mis pärast katkinärimist näitavad, kus pesitsevad endiselt bakterid ja peaks puhastamisega rohkem vaeva nägema.
- Hambaid tuleks lapsel harjama hakata kohe, kui need lõikuvad, 6-7 kuu vanuselt.
- Pärast korralikku hambapesu peavad kõik hambapinnad tunduma keelega ülelibistamisel siledad.
4 olulist soovitust suumurede ennetamiseks
- Hambaid tuleb pesta 2 korda päevas.
- Parim jook janu kustutamiseks on vesi.
- Oluline on pidada söögikordade vahel pausi vähemalt 3-4 tundi.
- Hammastega tuleb regulaarselt käia kontrollis ja teha seda ennetavalt ehk enne, kui mure endast märku annab.
Hügieeniõde Jelena Viguro
