Lisaks tavapärasele regulaarsele kontrollile ja väiksemate hambadefektide taastamisele, tuleb vahel hammaste olukorra parandamiseks võtta ette suuremat kirurgilist sekkumist vajavad protseduurid, millest võib tekkida või süveneda hirm hambaarsti ees.
Enamasti räägime neil puhkudel juureravist, ambulatoorsest suukirurgiast, mis on vajalik hamba või hammaste eemaldamiseks, või implantatsioonist.
Nagu ka teiste terviseprobleemidega, nii ka hambaravis – mida suurem või keerulisem on mure, seda hirmsam see näib. Ja seda kauem kiputakse arstivisiiti edasi lükkama. Isegi juhul, kui edasilükkamine enamasti vaid raskendab hiljem olukorra parandamist nii arsti kui patsiendi jaoks.
Hirmu hambaarsti ees ei pea häbenema
Kõige suuremaks takistuseks hambaarsti juurde minekul on küsitluste järgi just nimelt hirm.
Hirm hambaarsti ees on väga levinud nii täiskasvanute kui laste hulgas, mistõttu ei ole seda vaja häbeneda ja sellest tasub hambaarstile alati rääkida, et arst oskaks patsienti vajalikul määral toetada ja nõustada. Hirmu leevendamiseks on oluline leida hambaarst, kellega tekib hea usalduslik kontakt.
Kui ees ootab keerulisem raviprotseduur, on esmaseks kontaktiks arstiga tavaliselt kontrollvisiit, mille käigus saab küsida küsimusi ja kogu eesootava ravikava arstiga läbi arutada. Ravikava paremaks selgitamiseks võib arst näidata suust tehtud fotosid või röntgenpilte. Patsient saab samal ajal harjuda ümbruskonnaga ja tunnetada, kas vajalik usaldus arstiga on tekkimas.
Kui hirm või ärevus on väga suur, võib juhtuda, et pelgalt nõustamisest ja raviprotseduuri selgitamisest hirmu leevendamiseks ei piisa. Vaja võib minna meditsiinilist abi rahustavate ravimite näol. Seegi ei ole kaugeltki maailmalõpp.
Milliseid rahusteid hambaravikabinetis kasutatakse ja mis on nende erinevused?
Esimene ja kõige lihtsam viis ärevuse mahavõtmiseks rahustavate ravimite abil on tabletina võetavad rahustid. Kui patsient kasutab ärevusevastaseid ravimeid ka muudes eluolukordades, võib ja õigupoolest tulekski seda teha ka enne hambaarsti visiiti. Manustatavatest ravimitest ja kogustest peaks aga arsti kindlasti informeerima ning üles märkima manustamise kellaaja. Ajastus on oluline, et ravimid jõuaksid toimima hakata või et nende toime oleks protseduuri ajal endiselt piisav. Nõu saab küsida oma perearstilt või ravimi välja kirjutanud arstilt, kui kasutusel on retseptiravimid.
Kui rahustav tablett ei ole hirmu leevendamiseks piisav, on tänapäeva hambaravis kasutusel veel kaks võimalust, mis vajavad juba natuke rohkem kõrvalist abi ja sekkumist, aga ei tekita patsiendile oluliselt rohkem ebamugavusi. Vastupidi, võivad muuta olukorra üsna muretuks. Üldanesteesia ehk üldnarkoos on meile tuttav erinevatest ravivaldkondadest ning seda kasutatakse vajadusel ka hambaravis. On aga veel üks anesteesia meetod, mis sobib väga hästi just hambaravikabinetti ning mis on kasutusel ka K3 Hambaravi kliinikus. Selleks on sedatsioon.
Sedatsioon on anesteesia meetod, mille puhul patsiendile manustatakse veenisiseselt ravimeid, mis tekitavad unisust, muudavad rahulikuks ning vähendavad hirmutunnet, ärevust ja valuaistingut. Sedatsiooni ajal on patsient jätkuvalt teadvusel ning võimeline suhtlema ja andma märku, kui talle miski muret teeb. Ka on hambaarstil lihtsam patsiendile anda vajalikke suuniseid, et protseduur mööduks võimalikult mugavalt.
Hambaravi sedatsioonis – kellele jah, kellele ei?
Sedatsiooni võiksid kaaluda patsiendid:
- kellel on hirm või ebamugavustunne erinevate hambaraviprotseduuride ees (nt juureravi, tarkusehammaste või mitme hamba eemaldamine, implantaatide paigaldamine),
- kellel on väga väljendunud okserefleks.
Sedatsioon ei sobi patsientidele / on välistatud:
- rasedatel,
- lihase- ja närvihaigusi põdevatel inimestel,
- kellel on allergia sedatsiooniks kasutatavate ravimite suhtes,
- kellel on protseduurile tulles palavik või hingamisteede nakkushaigus.
Täpsemad juhised, mida jälgida enne ja pärast hambaraviprotseduuri, mis toimub sedatsioonis, leiad meie varasemast postitusest “Mis on sedatsioon?”.