Ortodontia on hambaravi eriala, mis tegeleb hammaste ja lõualuude kasvu ja arengu kõrvalekallete tagajärjel tekkinud anomaaliate diagnoosimise, ennetamise ja raviga. Sõna ortodontia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest orthos – õige, sirge ja dontia – hambad.
Ortodondont on spetsialist, kes peale hambaarsti kutse omandamist on läbinud 3-aastase ortodontia eriala residentuuri ja sooritanud erialaeksami. Ortodondina on õigus tegeleda isikul, kes on kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse ortodondina.
Hammaste tervise eest hoolitsemine algab varakult
Korralik suuhügieen, õiged toitumisharjumused ja regulaarne hambaarsti külastus on oluline osa tervete hammaste eest hoolitsemisel.
Oma hambaarst annab alati märku, kui on põhjust pöörduda hammaskonna arengu ja kasvu kontrolliks ortodondi juurde. Vahel aga märkavad lapsevanemad, kes näevad last iga päev, esimesena, et hammaste ja lõualuude arenguga pole kõik korras.
Mis põhjustab hambumusanomaaliaid?
Enamus hambumusanomaaliaid on päriliku iseloomuga. Näited geneetiliselt edasikanduvatest probleemidest on hambaalgete puudumine või lisahammaste olemasolu, huule-suulaelõhestused, ruumipuudus- või ruumiliig ja mõned lõualuude kasvu probleemid.
Teised hambumusanomaaliad on elu jooksul omandatud ja on põhjustatud näiteks pikaaegsest pöidla imemisest, hambahaigustest (kaaries, igemepõletikud), traumadest, ninahingamistakistusest, liiga varakult või liiga hilja vahetuvatest piimahammastest või veel mõnest teisest põhjusest.
Miks on hambumusanomaaliate ravimine oluline?
Ortodontilise ravi abil on võimalik hambad reastada ja joondada. Ruumipuuduse tõttu puseriti olevaid hambaid on keeruline puhastada. Hambumusanomaalia võib tekitada hamba emaili ebaühtlast kulumist, toidu mälumise- ja kõne probleeme ning võib olla traumeeriv limaskestale ja hambakinnituskudedele.
Lapseeas ravimata jäänud hambumusanomaaliad tõstavad riski hilisemate tõsisemate ja kulukamate hammastega seotud probleemide süvenemiseks.
Õigesti reastunud hambad annavad hea enesetunde, aitavad kaasa hea suuhügieeni hoidmisel, võimaldavad tahke toidu söömisel korralikult toitu närida ja kõnelemisel arusaadavalt häälikuid hääldada.
Mis vanuses peaks tulema laps ortodondi juurde kontrolli?
Kõik lapsed ei vaja ortodontilist ravi. Aga kui ravi on vajalik, siis ortodondid soovitavad tulla kontrolli kohe, kui on tekkinud esimene kahtlus, et hambumusega on probleeme.
Alati ei ole lapsevanemal lihtne aru saada, kas lapse hambumusega on kõik korras või mitte. Vahel võib ka pealtnäha ilusti reastunud hammastega lapsel olla hambumusanomaalia.
Paar vihjet, mis võivad märku anda, et lapsel võib olla hammastega probleeme:
- liiga varajane või liiga hiline piimahammaste vahetumine
- raskused tahke toidu närimisel
- suu kaudu hingamine
- pöidla, luti, keele jm imemisharjumus
- puseriti või ebatavalise asendiga hambad
- ettepoole turritavad esihambad
- lõualuude asend on profiilis vaadatuna liigselt ette- või tahapoole asendiga
- ülemised ja alumised hambad ei lähe kokkuhammustamisel kokku või vastupidi
- alumised hambad traumeerivad kokkuhammustamisel suulage
- esineb näo asümmeetria
- hammaste krigistamine ja nähtav hammaste kulumine
Enamasti alustatakse lastel ortodontilise raviga 9-14-aastaselt, kuid vahel on vajalik alustada raviga varem. Mõned hambumusaomaaliad on kergemini ravitavad nooremas eas ning seetõttu võiks tulla ortodondi juurde kontrolli 7 aasta vanuse lapsega.
7-aastastel lastel on suhu lõikunud piisavalt palju jäävhambaid, et otsustada, kas hambumus on korras või vajab hambumuse kujunemine jälgimist ja ravi. Koolimineva lapse hambumuse hindamine annab ortodondile võimaluse alustada hambumuse raviga õigeaegselt.
Kui on näidustatud varane hambumuse ravi (ravi varases vahetuvas hammaskonnas), on ortodontilise raviga võimalik:
- suunata lõualuude kasvu ja arengut
- vähendada trauma ohtu ettepoole turritavatele esihammastele
- korrigeerida hambumusele kahjulikud harjumused
- parandada naeratuse esteetikat ja seeläbi tõsta enesehinnangut
- suunata jäävhammaste lõikumist soodsamasse asendisse
- parandada huulte sulgu
Hiljem, kui lõualuude kasv ja areng on lõppenud, ei pruugi enam olla võimalik vaid ortodontilise raviga kõiki hambumusanomaaliaid ravida.
Kahe-etapiline ortodontiline ravi
Igale lapsele koostab ortodont individuaalse raviplaani. Diagnoos ja raviplaan määratakse vastavalt diagnostiliste materjalide põhjal saadud infole.
Kui ortodont on koostanud hambumuse ravi kahe-etapilisena, siis esimene ravi etapp teostatakse enamasti varase vahetuva hammaskonna perioodil ja on mõeldud hambumusprobleemide tekke ennetamiseks, jäävhammaste lõikumiseks soodsate tingimuste loomiseks ja lõualuude õige kasvu suunamiseks.
Ravi teine etapp toimub tavaliselt peale jäävhammaste lõikumist ja siis toimub hammaste lõplik reastamine ja joondamine breketravi abil.
Kahe-etapiline ravi on vajalik näiteks ülemiste eeshammaste liigselt ettepoole kalde puhul, eesmise risthambumuse ja eesmise lahihambumuse puhul.
Kas täiskasvanutel on võimalik teostada hambumuse ravi?
Vanus ei ole vastunäidustuseks ortodontilise ravi puhul. Terveid hambaid saab ortodontiliselt nihutada igas vanuseperioodis. Ortodontilise ravi läbiviimisel on väga oluline patsiendi ja ortodondi vaheline koostöö.
Sageli kestab ravi kaks aastat ja sellel ajal on oluline järgida ortodondi juhiseid, kinni pidada visiidiaegadest ja hoolitseda oma suuhügieeni eest. Samuti peab regulaarselt külastama ka oma hambaarsti.
Täiskasvanute puhul on sageli tegemist interdistsiplinaarse raviga. Näiteks kui kaasuvad igemeprobleemid või on puuduvaid hambaid, siis koostatakse individuaalne raviplaan ja koostöös erinevate spetsalistidega (hambaarst, parodontoloog, kirurg jt) ravitakse ja taastatakse hambumus.
Ideaalne hambumus tähendab hammaste perfektset reastatust hambakaarel, mis on omakorda anatoomiliselt korrektses kontaktis ja funktsioonis vastashambakaarega. Ideaalset hambumust kohtab aga väga harva, kerged kõrvalekalded normist on aktsepteeritavad.
Mitmetes avaldatud uuringutes on hambumusanomaaliate esinemissageduse protsent populatsiooniti väga varieeruv, kõikudes 37-98% vahel. Tõenäoliselt on suur varieeruvus tingitud erinevate protokollide (normide) kasutamisest.
Haigekassa ortodontilised diagnoosid
Haigekassa tasub alla 19-aastaste kindlustatute ortodontilise ravi eest, kuid ainult teatud juhtudel (9 diagnoosi korral). Muudel juhtudel Haigekassa ortodontiliste teenuste eest ei tasu. Meeles tuleb pidada, et ka nimetatud juhtudel peab teenuse osutajal olema Haigekassaga leping, et viimane tasuks ravi eest.
Need 9 diagnoosi on järgmised:
- Prognaatne hambumus sagitaalse lahiga 9 mm ja enam.
- Alumine lõualuu on ülemisest eespool (progeenne hambumus).
- Esimeste hammaste kontakt puudub ja kokku puutuvad ainult tagumised purihambad (lahihambumus, kui kontaktis on ainult molaarid).
- Kui õigel ajal pole lõikunud eesmine lõikehammas või silmahammas (peetunud jäävintsisiivid või kaniinid).
- Kui ühel lõualuu poolel pole moodustunud rohkem kui üks jäävhammas (kui puudub intsisiiv, kaniin või rohkem kui üks hammas lõualuu kummalgi poolel).
- Huule- ja suulaelõhe ning teised näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud.
- Hambumusanomaalia raske või keskmise raskusastmega obstruktiivse uneapnoe korral, juhul kui adenotonsillektoomia ja positiivne õhurõhuravi (CPAP) on osutunud ebaefektiivseks.
- Sügav traumeeriv hambumus, mille korral alumised lõikehambad on otseses kontaktis limaskestaga.
- Külgmine risthambumus kolme ja enama hamba ulatuses lõualuu ühel poolel, mille korral on oluliselt häiritud näo sümmeetria ning lõualuude areng ja kasv.
Allikas: Eesti Ortodontide Selts
NB!
K3 Hambaravis kohapeal ortodonti ei ole. Küll aga annab hambaarst alati märku, kui on põhjust pöörduda hammaskonna arengu ja kasvu kontrolliks ortodondi juurde. Ortodondi järjekorrad Eestis võivad olla väga pikad (isegi 2 aastat). Seepärast on väga oluline avastada hambumusprobleemid võimalikult varakult.
