Hea suutervis sõltub meist endist – regulaarsest harjamisest, tervislikust eluviisist ja õigest toitumisest. Toitudes mitmekülgselt, saame olulise osa organismi jaoks vajalikke vitamiine ehk mikrotoitaineid kätte toidust. Vaatame lähemalt, millised on hammaste ja igemete jaoks olulisemad vitamiinid ning millistes toiduainetes neid leidub.
Vitamiinid mängivad suuõõne tervises olulist rolli, alates hambaemaili tugevdamisest kuni igemehaiguste ennetamiseni. Toome välja neli põhilist vitamiini, mille taset organismis peaks hammaste ja igemete heaolu silmas pidades jälgima ja vajadusel toidulisandite abil toetama.
C-vitamiin
C-vitamiin on oluline kollageeni toetamiseks. Kollageen on üks tähtsamaid ehitusvalke kehas, mis töötab luude, hammaste, lihaste, liigeste, naha ja muu sidekoe loomisel. Hammaste seisukohast toimib kollageen raamistikuna, mis hoiab igemed terved ja tugevad ning hambad kindlalt paigal. Lisaks on C-vitamiin võimas antioksüdant, mis kaitseb igemekudesid bakterite ja muude kahjulike sissetungijate eest. Kui C-vitamiini tase organismis on madal, võivad igemed muutuda vastuvõtlikuks veritsusele ja põletikule, mis võib viia tõsisemate igemehaiguste ja hammaste väljalangemiseni.
Igapäevased C-vitamiini allikad on erinevad tsitrusviljad, maasikad, kiivi, paprika ja tomat. Kuigi C-vitamiinist on organismile palju kasu, võib liigne tarbimine põhjustada seedehäireid. Seetõttu, kui toidus on C-vitamiini piisavalt, ei ole seda üldjuhul toidulisandina juurde vaja tarbida.
D-vitamiin
D-vitamiin mängib keskset rolli nii meie üleüldises tervises kui ka suutervises, aidates kaasa kaltsiumi imendumisele organismis. Kaltsium on mineraalaine, millest 99% paikneb täiskasvanul luukoes ja hammastes. Ebapiisav D-vitamiini tase võib põhjustada hammaste nõrgenemist, muutes need hapramaks ja vastuvõtlikumaks murdude tekkele.
D-vitamiini peamine allikas on päikesevalgus – UV-kiirguse mõjul toodab seda meie enda nahk. Toiduainetest sisaldavad rohkelt D-vitamiini lõhe ja tuunikala, munakollane, piimatooted ja seened. Piisava koguse D-vitamiini kättesaamine toidust võib aga olla keeruline, eriti neile, kes väldivad loomseid tooteid. Samuti võib meie organism jääda D-vitamiini defitsiiti talvel, kui päikesevalgus meie kliimavöötmes on piiratud. Seepärast on soovitav D-vitamiini talveperioodil lisaks tarbida. Õige koguse osas tuleks konsulteerida tervishoiutöötajaga, kuna liigne D-vitamiin võib põhjustada selliseid probleeme nagu neerukivid ja kaltsiumi kogunemine veres.
A-vitamiin
A-vitamiin on antioksüdant, mis aitab kaitsta igemeid ja ennetada igemepõletiku ehk igemehaiguste algstaadiumi tekkimist. See vitamiin on ülioluline limaskestade tervena hoidmiseks, et meie suu toodaks piisavalt sülge. Sülg on vajalik mitte ainult toidu lagundamiseks, vaid ka bakterite ja toiduosakeste eemaldamiseks hammastelt ja igemetelt. A-vitamiin toetab ka immuunsust, aidates kehal tõrjuda baktereid ja viirusi, mis muidu võivad põhjustada suuinfektsioone.
A-vitamiini leidub porgandis, maguskartulis, melonis, sparglis, munas ja maksas. A-vitamiini osas ei pea taimse toidu eelistajad muretsema, sest paljud puu- ja köögiviljad sisaldavad beetakaroteeni – ühendit, mille organism muudab A-vitamiiniks. Inimestel, kellel on aga kalduvus suukuivusele või igemepõletikule, võib A-vitamiini lisaks tarbimine aidata neid probleeme lahendada.
K-vitamiin
K-vitamiin on veel üks võtmetähtsusega toitaine suuõõne tervise hoidmisel, eriti luutiheduse ja hammaste struktuuri seisukohast. K-vitamiin, millel on oluline roll vere hüübimises, toimib koos D-vitamiini ja kaltsiumiga, et luua tugevaid luid ja hambaid. Aidates kaltsiumil hammastega seonduda, toetab K-vitamiin hambaemaili, hoides ära hammaste lagunemise ja muud hambaerosiooni vormid. Samuti mängib K-vitamiin rolli igemehaiguste ennetamisel, kontrollides põletikku. Madala K-vitamiini tasemega võivad kaasneda sümptomeid nagu igemete turse või veritsemine, rasketel juhtudel isegi hammaste väljalangemine.
Piisava K-vitamiini saamiseks tuleks oma dieeti lisada selliseid toiduaindeid nagu kapsas, lehtkapsas, spargel, spinat, porgand ja muud lehtköögiviljad.
Muud olulised toitained suutervise hoidmiseks
Lisaks hammaste ja igemete jaoks üliolulistele C-, D-, A- ja K-vitamiinidele on veel rida mineraalaineid, mis meie säravat naeratust toetavad. Nendeks on:
- Kaltsium on oluline tugevate hammaste ja luude arenguks ja säilitamiseks. Kaltsiumi imendumisele organismis on abiks D-vitamiin. Piimatooted, mandlid, lehtköögiviljad ja taimne piim on suurepärased kaltsiumiallikad.
- Fosfor, mida leidub sageli kalades, munades, piimatoodetes ja pähklites, teeb tihedat koostööd kaltsiumiga, et toetada hammaste struktuuri ja vältida lagunemist. See mineraal aitab ka kehal kaltsiumi tõhusamalt ära kasutada, tugevdades hambaid veelgi.
- Magneesium on oluline luutiheduse jaoks, aidates säilitada hammaste struktuuri. Pähklid, seemned, täisteratooted ja tumedad lehtköögiviljad on suurepärased magneesiumiallikad.
- Tsink on mikroelement, mis on oluline hea suuhügieeni säilitamiseks, kuna see vähendab hambakatu kogunemist ja võitleb bakterite vastu suus. Toidud nagu mereannid, liha, kõrvitsaseemned ja oad sisaldavad palju tsinki.
Nende oluliste mineraalainete ja vitamiinide piisav tarbimine aitab säilitada head suutervist, tagades tugevamad hambad, tervemad igemed ja säravama naeratuse.
