Suuhingamine

Kui nohu ja ninakinnisus kimbutavad last sagedasti ning suu kaudu hingamisest saab harjumus, võib lapsel välja kujuneda levinud funktsioonihäire – suuhingamine, millega võivad kaasneda suu- ja laiemalt terviseprobleemid, isegi mälu- ja käitumishäired.

Suu asemel nina kaudu hingamine on vajalik, kuna nina on justkui filter, mis puhastab, niisutab ja soojendab sissehingatavat õhku. Kui lapsel esineb ninahingamistakistus ja ta hingab avatud suu kaudu, siis on keele, põskede ja huulte omavaheline tasakaal häiritud. Sellisel juhul tuleb kõrva-nina-kurguarsti juures välja selgitada põhjus, miks normaalne, nina kaudu hingamine, on häiritud.

Mis põhjustab suuhingamist?

Laste puhul on üheks oluliseks suuhingamise põhjuseks allergiahaigustest põhjustatud nina limaskesta turse, millest tekib ninahingamistakistus ja laps võib hakata püsivalt hingama suu kaudu.

Samuti on tihedad süüdlased suurenenud adenoidid (neelumandlid), mille tõttu on lapsel ninahingamine takistatud ja suu pidevalt lahti, sest ta hingab suu kaudu.

Kuidas tuvastada suuhingamist?

• Jälgi keele asendit. Keel peab puhkeolekus asetsema ülemiste hammaste taga, toetades õrnalt suulage. Suuhingamisprobleemiga lastel kipub olema suu veidi lahti ja keel kergelt hammaste vahelt väljas.
• Jälgi, kas laps hingab magades nina kaudu. Sageli sellised lapsed öösel norskavad, magavad rahutult, vähkrevad voodis, mis viib selleni, et laps ei puhka öösel välja. Päeval on nad väsinud, loiud ja tujukad.

Milliseid probleeme suuhingamine kaasa toob?

Hea Une Keskuse une- ja kõrva-nina-kurguarsti Heisl Vaheri sõnul esinevad selle näiliselt süütu probleemi tagajärjena lastel väsimusest ja hapnikupuudusest tihti käitumis- ja mäluhäired, keskendumisraskused ning üle- või alakaalulisus.

Halvemal juhul langeb õppeedukus või tekib arengus mahajäämus.

Täiskasvanutel võivad pikas perspektiivis areneda välja ka ajukahjustus või ohtlikud südame- ja veresoonkonnahaigused.

Kuidas on suuhingamine seotud hammastega?

Pikaajalise suuhingamise tagajärjel esinevad tihti ka hambumushäireid ja suureneb hambaaukude tekkerisk.

Kui suu on pidevalt avatud, muutub suu väga kuivaks – sülg ei jõua oma puhastava toimega hambaid piisavalt kaitsta. Seetõttu tekib suuhingajatel rohkem hamba- ja igemehaigusi. Krooniline igemepõletik on aga näiteks üks riskitegur südame-veresoonkonna haiguste tekkes.

Suuhingamisega kaasnevad olulised muutused lõualuude ja -lihaste arengus, tuues kaasa tõsiseid hammaste ja suutervisega seonduvaid kui ka teisi terviseprobleeme. Kui normaalses olekus formeerivad huuled ja keel hambakaare, siis suuhingamise puhul ei näita need hammastele õiget asendit ning tekivad hambumusprobleemid.

Pikaaegne suuhingamine võib tekitada probleeme alates üksiku hamba anomaaliast kuni lahihambumuseni, mille korral ei ole kokku hammustamisel hammaste vahel kontakti, mis omakorda takistab närimist ja toob kaasa seedeprobleeme.

Kuidas suuhingamist ravida?

Olenemata suuhingamise põhjustest, on tähtis suuhingamist märgata võimalikult vara, sest lapseeas on probleemi kõrvaldamine kordades lihtsam. Pidevalt suu kaudu hingav laps vajab spetsialistide sekkumist.

Hea Une Keskuse müofunktsionaalse terapeudi Andres Kösteri sõnul võib varajase tuvastamise puhul piisata vaid harjutustest, et patsient õigesti hingama õpetada ning taastada keele normaalne positsioon.

Arstid, kelle koostöös ninahingamine taastatakse ja suuhingamisest tekkinud mõjud kõrvaldatakse, on:

• Kõrva-nina-kurguarst, kes aitab leida suuhingamise põhjuse ning määrab ravi kõrva-nina-kurguhaigustele.
• Müofunktsionaalne terapeut, kes õpetab sobivaid harjutusi õige hingamistehnika omandamiseks ja funktsionaalsuse parandamiseks.
• Füsioterapeut, kes aitab korrigeerida rühti ja vabaneda lihaspingetest.
• Ortodont, kes aitab korrigeerida hambumuse anomaaliaid. Kasvueas teostatud ortodontilise ravi käigus on võimalik positiivselt mõjutada näo-kolju luude ja lihaste arengut.
• Allergoloog, kes tuvastab allergeenid ja aitab leida sobiva ravi allergilisele nohule.
• Kirurg, kes sooritab vajadusel huulekida lõikuse.

Allikas: Suukool ja teised allikad